Nüüdseks juba nädal tagasi alustasin oma kevadise treeninglaagriga Sharm El Sheikis. Nii nagu kombeks, käin siin igal kevadel ja sügisel sügavust treenimas. Reeglina viibin kohapeal 14 päeva. See on miinimum, et märkimisväärselt tulemusi ja vormi arendada. Milleks ma seda teen? Selleks, et jõuda lähemale oma eesmärgile ja ületada 100 meetri piir.
Keeruline algus
Eesti külmast talvest ja intensiivsest töörütmist Egiptusesse saabumine ja sisse elamine on sellel korral olnud raskem kui varem. Kindlasti on siin oma roll pingelisel talvel ja kaasa rändavatel töömõtetel. Oma rolli mängis ka tavalisest kehvem ja jahedam ilm, mis saabumisel Sharm El Sheikis mind ees ootas. Seda kirjutades meenubki hetk enne Sharmi maandumist, kui piloot kohaliku kellaaja ja temperatuuri teavitas. 21 soojakraadi.. siin kõrbes, tegelikult ka?
Tavaliselt on kevadeks temperatuur nii 28 c ringis. Ootused olid suured, ent paar esimest päeva osutus pigem tuuliseks ning jahedaks. See tegi esimesed vees viibimised mõneti ebamugavaks, sest lainetav meri nõudis rohkem närvi ja muutis keskendumise keerulisemaks. Lisaks sai palju soolast vett alla neelata.
Elamine ja majutus
Viibin endiselt Domina hotelli linnakus, kus kõik käe-jala juures. See säästab mind logistilistest muredest. Kõik mu tegevus toimub praktiliselt mõne sammu kaugusel mu majutusest. See on põhjus, miks minu valik alati Domina kasuks tehtud on. Samadel tingimustel, sama treeneriga. Mugav ja alati ühtemoodi.
Treeningutega alustamine
Enne kui oma treeningutega alustasin, jätsin omale siinse kliima ja keskkonnaga kohanemiseks paar päeva vabaks. Alustasin treeninguid kolmandal päeval, eeldades, et selleks ajaks on vaim ja keha valmis. Päris nii ei läinud, sest algus oli pigem keeruline. Treeningute ja soorituste vältel kõikidele detailidele samaaegselt keskenduda ja tähelepanu pöörata osutus esimestel päevadel parajaks väljakutseks.
Esimesel treeningul tegime mugavaid ja lihtsaid sooritusi, kontrollisime tehnikaid ja üldist vee all hakkama saamist. On ilmselge, et peale pikka ja väsitavat talve sügavusest eemal viibimist, on nii mõnedki oskused roostes. Need tuleb enne tõsiste treeningute alustamist üle kontrollida ja nii öelda sisse käia. Alles siis saab tõsisemate harjutuste juurde edasi liikuda.
Hinge kinni hoides sügavusse sukeldumine on täpne ja väga tehniline tegevus, mis eeldab väga tugevat keskendumist ning võimekust oma keha hästi tajuda. Selleks, et füüsikaga rinda pista, peab suutma kasvava rõhuühikuga toime tulla. See kõik eeldab üsna keerukaid ja omapäraseid tehnikaid ning oskusi, mida kehaga tegema peab. Näiteks peab oskama liigutada kopsudes ja suuõõnes peituvat õhku, et keskkõrvas või maskis olevate õhuruumide rõhku kompenseerida.
Teine päev algas juba põnevalt – alustasime No Limits treeningutega. Esimesel No Limits treeningul võtsime rahulikult. Harjusin kõnealuse distsipliini iseärasustega ja kogusin kehalt tagasisidet. Päev piirdus tasakaalustamise tehnikate meeldetuletamisega, mille raames sai tehtud kokku 6 sukeldumist. Sügavus piirdus sellel päeval 50 meetriga.
Kolmas päev möödus praktiliselt samamoodi. Tegime samuti 6 sukeldumist ning sügavust ei suurendanud. Kuna ei suutnud endiselt päris kohal olla ja keskendumine võttis rohkem mahti, kui tavaliselt, polnud mõtet ka sügavuse mõistes edasi liikuda. Nägin vaeva maski tasakaalustamiseks optimaalse sügavuse valikuga, et ei tekiks olukorda, kus mask tugevalt näo külge vaakumisse tõmbab ja sukeldumise jätkamise võimatuks teeb. Sellel päeval tegin liiga oma silmale ning sain barotrauma, kahjustades silmas paiknevaid veresooni.
Kõigest hoolimata alustasime neljandat päeva hea ilma ja rahuliku merega. Seega polnud lainet, mis pidevalt snorklisse loksuks ja sooritusteks ettevalmistavat hingamist raskendaks. Kasutasime mu sukeldumiskompuutrit (sukeldumiskell), et määrata erinevad alarmid sügavuse jaoks, mis aitavad mul paremini sooritust raamidesse seada ja ühtsust hoida. Sellega sai ka maski tasakaalustamiseks vajalik referents loodud ning see tegi sügavuse tunnetamise palju lihtsamaks.
Esimese nelja treeningpäeva viimane trenn lõppes mugavalt ja enesekindlalt. Sellel päeval treenisime maksimaalselt 60 meetri peal ning kõik see andis vaba päeva eel palju motivatsiooni ja enesekindlust. Täpp i peal. Nüüd oli aeg puhata, sest ees ootas esimene vaba päev. Selleks, et ajule ja kehale rohkest keskendumisest ning harjutustest puhkust anda, hoidun vabal päeval vette minekust.
Vaba päev
Oma veest ja sukeldumisest vaba päeva tegin omale tõsiselt nauditavaks. Alustasin sellega, et lülitasin kõik oma äratused välja ja magasin kuni uni lihtsalt otsa sai. Seejärel käisin söömas ja lugesin rannas raamatut. Võtsin päikest ja lihtsalt olin. Peale mõningat rannas vedelemist käisin kohalikus Domina jõusaalis ja tegin kergelt läbi erinevad jõuharjutused kogu kehale. Oma vaba päeva sportimise lõpetasin kerge sörgiga.
Esimene vaba päev ongi peagi otsas ja selle õhtuga tõmban esimesele nädalale joone alla. Homsest algab teine nädal ja ma loodan, et suudan sellele maksimaalselt keskenduda. Ometigi on mul teatud eesmärgid, mille suunas vaatan selle laagri osas. Tavaliselt on ootused just need, mis meile stressi ja pettumust valmistab ja jalge alt vaiba ära tõmbab. Sellegipoolest peab endast ja oma ettevalmistustest midagi ootama, ent seda tuleb teha targalt ja mitte ahneks minna.
Järgmiste juttudeni! Tervitused Siinai poolsaarelt, Sharm El Sheikist, Egiptusest.
