1. aprill, mis jääb meelde kogu eluks Oli 1. aprill, kui helistasin emale ja kutsusin ta lõunat sööma. Teistmoodi päev, sest tavaliselt ma ei käi tööpäeviti emaga lõunatamas. Jõudsime kohaliku pubi ette ning jalutasime uksest sisse, valisime laua ning istusime maha. Silmitsesime tuima pilguga menüüd ja mõtlesime, et ei tundu just õige hetk söömiseks – kuidagi häiritud ja rahutu oli olla...